Basra meremees Sinbad ei olnud suurepärane kindral ega sõdalane. Kuid ta ei kartnud midagi ning „Tuhande ja ühe öö“ lugudes räägitakse tema vaprusest arvukate reiside ajal. Rännakutelt naastes meeldis talle parimate sõprade seltsis aega veeta. Kord pesi ta väärtusliku viiruki suitsust ümbritsetuna nende käsi roosi ja apelsiniõite essentside veega ning jutustas oma kummalistest kohtumistest kaugetes paikades ja kirjeldas üksikasjalikult aardeid, mida ta oli leidnud, kuid igaveseks kaotanud.
