On hiline õhtupoolik Dominica saare kaljudel. Hõbedane meri sillerdab tuhmuvas valguses. Käisime ujumas vaevalt tund aega tagasi, ent ma tunnen nahal endiselt soola maitset. Lained vaibuvad vähehaaval, tagasihoidlik kuu tõuseb taevasse ja punane päike loojub. Koduteel täidab õhku viigipuude lõhn ning värske, puhas mereõhk toob südamesse suve lõpu igatsuse.
