Heida pilk taevasse, kõrb läheb meelest ära. Tuberrooside absoluut. Saladus, kõikide silmade eest peidetud igavik, kaktuste all leviv vaikus. Aeg luubis vestern. Vanilliseemned. Linnutee jätab helesinise jälje, sillutab poolenisti seedri-, poolenisti sandlipuidust tee. Apelsinipuu õite absoluut. Monoliitsed varjud, unes nähtud skulptuurid või kivised mäed, erinevate maailmade kokkupuude. Agaavi akord. Ikka veel tuul, paiskab kõik segi muskuse ja silmipimestava triibulise neoonvalgusega ning puhub apelsinipuu õitelt minema tolmu. Kuumus, taevasinast joobunud, mälestused. Lõhnava kananga eeterlik õli. Siin, elu on justkui muinasjuturaamat. „Marfa“.
