Lõhna südames on üllas roos viiruki leebes kaisutuses,
mis sulab seejärel pelargooni sametistes nootides, mis muutuvad nahale sattudes värskeks ja soojaks otsekui pehme kevadpäikese kiired.
Küütleva sümboolikaga müstiline roos ei saa ja ei tohigi olla ainult naiseliku domineerivuse märgiks.
Roos oli muistsete kreeklaste jaoks sootu, roosipärgadega krooniti Dionysose järgijaid ja selle ümar kuju oli universaalse täiuslikkuse ja igavesti ringeva,
voolava ning uueneva aja sümbol.
