Selahatin: suuhügieeni novaatorlik tervis ja esteetika

1984. aastal Stockholmis sündinud ja praegu Surbrunnsgatani puiesteel elav ja töötav rootslane Kristoffer Vural on üks neist esteetilise argipäeva otsijatest, kelle jaoks võib isegi selline rutiinne rituaal nagu hammaste pesemine saada omamoodi happening’iks. Võiks ju küsida, et milliseid emotsioone suudab kõige elementaarsem suuhügieen siis tekitada? Milliseid emotsioone tekitas see seitse tuhat aastat tagasi antiikaja egiptlastes, kes leiutasid selle, mida me tänapäeval nimetame hambapastaks? See juhtus ammu enne hambaharjade leiutamist.

Arheoloogilised uuringud on kinnitanud, et vanad kreeklased ja roomlased, aga ka hiinlased ja indialased kasutasid hambapastat juba 6. sajandil eKr, et hoida hammaste ja igemete puhtust ja tervist, hambaid valgendada ja hingeõhku värskendada. Toona valmistati suuhügieenitooteid hobusekabja tuhast tehtud pulbrist või pimsskiviga segatud põletatud munakoortest. Arvatakse, et selliste vahendite maitse oli äärmiselt ebameeldiv, kuid nad täitsid oma eesmärki, milleks oli hambakatu eemaldamine. Meie arusaamale tänapäevasest hambapastast või õigemini pulbrist on lähemal üks retsept, mis pärineb 4. sajandist eKr. Siis tampisid muistsed egiptlased peeneks soola, piparmündi, kuivatatud iiriseõied ja pipra, segasid need kokku ja puhastasid saadud pulbriga hambaid. Odontoloogia ajaloolased räägivad, et see meetod põhjustas tugevat igemete veritsust, kuid oli tõhusam nii mõnestki hambapastast, mida kasutati veel sada aastat tagasi. Vanad kreeklased ja roomlased kasutasid suuhügieenitoodete valmistamiseks purustatud luid, austrikarpe ja puusütt ning lisasid neile maitset parandavaid koostisosi, mis kõrvaldasid halva hingeõhu. Ajaloolaste sõnul lisasid hiinlased ka ženšenni, piparmünti ja soola, mistõttu oli nende toodete maitse palju meeldivam kui Euroopas kasutatavatel hambapastadel.

Niisiis nüüd, mil 21. sajand on juba hoo sisse saanud, asutas Kristoffer Vural sellisest ajaloolisest taustast inspireerituna ja parfümeeriatööstuses kasutatavaid mõjukaid väljendusvorme rakendades 2017. aastal ettevõtte Selahatin, mis ühendab kunsti, teadust ja infotehnoloogiat. Noormeest tabas ambitsioon viia meie monotoonne igapäevaemotsioonide kogemus uuele tasemele ning rikastada suuhügieeni emotsionaalsete ja kujutlusvõimeliste kogemustega. Kristoffer pakkus tänapäeva kosmopoliitsele kliendile võimalust mõttevälja laiendada, kasutades oma visioonide elluviimiseks Šveitsi uusimat suuhooldustehnoloogiat. Lõhn, maitse ja tekstuur panevad meie emotsioonid inspireerival viisil tööle nii, et oleme avatud loovusele (neuroloogilised põhimõtted).

Selahatini koostis töötati välja koostöös ühe juhtiva Šveitsi suuhooldustoodete tootjaga ning sellel põhinevad tooted on Zürichis heaks kiidetud. Selahatini hambapasta sisaldab fluoriidi, nelja valgendusainet, on dermatoloogiliselt, mikrobioloogiliselt ja hambaarstide poolt testitud ning Rootsi Hambaarstide Liidu poolt heaks kiidetud. See uudne toode sisaldab ka antioksüdante nagu betaiin, mis leevendab suukuivust, ja eedelveisi (alpi jänesekäpa) ekstrakt, millel on põletikuvastased omadused ning mis taastab suu limaskesta bakterite tasakaalu. Selahatini tooted sisaldavad ka hüdroksüapatiiti, looduslikult esinevat mineraali, mis kaitseb hambaemaili, silub selle kahjustatud pinda ja valgendab seda.

Esimeses kollektsioonis – puristliku ja kliiniliselt puhta disainiga pakendis – on kolm unikaalse maitse ja lõhnaga valgendavat hambapastat: Amorist (roheline münt, piparmünt ja mentool), Escapist (kaneel, apelsin ja piparmünt) ja Hypnotist (aniis, mesi ja piparmünt). Skandinaavialik ökoloogiline mõtlemine on Kristofferi tegevuse lahutamatu osa. Seetõttu ei valinud ta hambapasta pakendamiseks plasti, vaid alumiiniumi, mida saab kuni üheksa korda taaskasutada. „Kui parfüüm äratab meie emotsioone ja inspireerib uusi ideid, siis kas suuhooldustoodetel ei võiks olla sarnane eesmärk – inspireerida?“ jagab Kristoffer Vural oma idee päritolu. „Kui ma oma vannitoakappi vaatasin, nägin hulgaliselt kosmeetika- ja parfümeeriatooteid, mis on ilmselgelt loodud suure kire ja loovusega, kuid suuhooldus pole viimase saja aastaga peaaegu üldse muutunud. Sain aru, et maailm, kus on tohutu infotehnoloogiaarsenal ja leitakse edukalt alternatiivseid energiaallikaid, on suuhügieeni vallas vähe edasi arenenud, nii et see tühi nišš hakkas mind häirima.“ Ettevõtte nime laenas ta oma Türgist pärit vanaisalt Selahattin, loobudes ühest t-tähest. Omades nii põhja- kui ka lõunamaist (idamaist) verd, ühendab ta ka oma toodetes klassikalisi värskendavaid aroome vürtsikate idamaiste maitsetega. Tulemus ületas uuenduslike nišitoodete turul kõiki ootuseid. Seetõttu nimetas Briti ajakiri GQ Selahatini üheks maailma innovaatilisemaks ja atraktiivsemaks kaubamärgiks ning lisaks nomineeriti Selahatin, mida täna on saadaval juba enam kui kahekümnes riigis üle maailma, Wallpaper Design Awards 2019 mainekale auhinnale.