Santa Maria Novella: Firenze hiilgus, mis sai alguse 800 aastat tagasi!

Asjata ei nimetata Firenzet linn-muuseumiks avara taeva all. Kuid kui igal sammul on mõni muljetavaldav eksponaat, jäävad mõnikord kahe silma vahele need, mis peidavad endas eriti huvitavaid lugusid. Nii võib juhtuda näiteks siis, kui jalutad mööda rahulikku ja vaikset Via della Scala tänavat, kus asub Officina Profumo-Farmaceutica di Santa Maria Novella pood, õigemini aroomide, iidsete iluretseptide, loodusravimite ja legendide aardekamber.

Ehisliistudega kaunistatud tagasihoidlik sissepääs ja rasked puituksed ei meenuta kindlasti tänapäevaseid kõrgparfümeeria luksusbutiike. Siin pole vitriine ega eredaid silte. Ainult kiri Officina Profumo-Farmaceutica di Santa Maria Novella ning selle kõrval majanumbrit tähistav tahvel arvuga 16. Kui tead, mida otsid, siis kindlasti ka leiad selle. Kuid kogemata sa siia tõenäoliselt sisse ei astuks.

Tänapäeval nimetatakse Santa Maria Novellat maailma vanimaks tegutsevaks apteegiks, mille nime mainiti Firenze linna ülestähendustes esmakordselt sügaval keskajal – aastal 1221, mil dominikaani mungad Firenzesse saabusid ja Santa Maria Novella kloostri asutasid. Nagu tolleaegsetele traditsioonidele kohane, hakati kloostri kõrgete müüride vahele rajama aeda (ld hortus conclusus), kus kasvatati taimi nii ilu kui ka kasulike omaduste tõttu. Igal aiaelemendil oli oma tähendus. Näiteks purskkaev sümboliseeris elu alget ning lillede ja aromaatsete ürtide rohkus ergutas kõiki viit meelt.

14. sajandi esimesel poolel, kui Euroopa mandril möllas 70% elanike elu nõudnud must surm, hakkasid mungad otsima võimalusi, kuidas end katku eest kaitsta. Üks tõhusamaid vahendeid oli range hügieen ja ruumide desinfitseerimine, milleks kasutati kloostris destilleeritud roosivett. Firenze aadlike hulgas lisati seda võluvedelikku – acqua di rose – isegi veini hulka, sest usuti, et maagiline essents toimib antiseptikuna. Kuigi tänapäeva teadus selliste lugude üle naerab, sai kloostri roosivesi ülipopulaarseks ja seda toodetakse sama retsepti järgi ka praegu. Tõsi, nüüd soovitatakse seda kasutada ainult välispidiselt ja üksnes meeldivate ilurituaalide jaoks.

Santa Maria Novella klooster ja selle „võluretseptid“ said ootamatult kuulsaks 1334. aastal, mil imekombel tervenes kaks aastat surmaga võidelnud rikas Firenze kaupmees Dordano Acciaioli tänu munkade loodud leesikaekstrakti ravile. Tänuavaldusena rahastas Acciaioli heldelt püha Nikolause kabeli rekonstrueerimist. See kabel on Firenze elanikele ja külastajatele avatud tänapäevani ning just selles tegutsevad Officina Profumo-Farmaceutica di Santa Maria Novella pood ja väike muuseum.

Kloostri ajaloost pole võimalik rääkida ilma Caterina de' Medici nime mainimata – seda Itaalia ülikut, Prantsuse kuningannat ja modernse naise etaloni nimetatakse üheks mõjukaimaks renessansiajastu naiseks. 1533. aastal sõitis vaid 14-aastane Caterina Henri II-le lubatud mõrsjana oma kodumaalt Firenzest Prantsusmaale. Lisaks paažidele, ihukaitsjatele ja lähimatele seltskonnadaamidele oli noorukese Caterinaga kaasas ka isiklik parfümeer Renato Bianco, keda tunti Pariisis nimega René le Florentin. Renato õppis lõhnakunsti dominikaani munkadelt ning just nende retseptide järgi lõi ta Caterina isikliku lõhna nimega Acqua della Regina (kuninganna vesi), millest õhkus kloostris kasvanud tsitruspuu õite, rosmariini, nelgi ja lavendli lõhna.

Acqua della Reginast sai parfümeeria ajaloo üks tähtsamaid lõhnu – see on üks esimesi parfüüme, mille valmistamisel kasutati lõhnatut alkoholipõhist alust. See oli oluline uuendus, sest tolleaegsete traditsioonide kohaselt segati lõhnaessentse oliiviõli või isegi äädikaga, mis muutis aroomi mõne päevaga ülimalt ebameeldivaks. Tänu sellele saab parfüümi Acqua della Regina endiselt originaalretsepti järgi toota ja see mitte ainult ei haju õrnalt, rõhutades elegantset tsitruste buketti, vaid ka püsib kaua, kaotamata oma kuninglikku võlu.

1542. aastat loetakse apteegi ametlikuks avamisaastaks, sest sel aastal eraldati apteegi raamatupidamine kloostrist ning asutus avas uksed kõigile linlastele. Mõnikord öeldakse, et Officina Profumo-Farmaceutica di Santa Maria Novella kinnitas oma praeguse nime ja tegevuse lõplikult 1612. aastal, kuid väärib märkimist, et apteeki juhtisid ja juhendasid siiski mitusada aastat mungad. Santa Maria Novella dominikaani mungad, kellest paljud olid haritud ega kartnud eksperimenteerida, suhtlesid tihedalt Itaalia suurlinnade teadusringkondadega ja jäädvustasid retsepte hoolikalt oma kirjutistesse. Mõned neist on säilinud tänapäevani ning neid eksponeeritakse apteegimuuseumis.

Kuni 19. sajandini oli apteek väga edukas ja tulus, kuid jäi siiski kloostri omandiks. Kui Itaalia valitsus 1866. aastal kogu riigis asuva kirikuvara konfiskeeris, tegi apteegi viimane juhataja, vend Damiano Beni ebatavalise ja julge, kuid tänasest vaatenurgast kavala otsuse: ta andis Officina Profumo-Farmaceutica di Santa Maria Novella juhtimise üle oma vennapojale. See ostis apteegi mõne aastaga riigilt ära ja alustas uut dünastiat. Tema pereliikmed tegutsevad Santa Maria Novella äris aktiivselt ka praegu.

Tänapäeval on Santa Maria Novella Firenze uhkus. Selle retseptid on Itaalia elegantset aadlit aastasadu rõõmustanud ning meelitavad nüüdisajal ilma mingi reklaamita ligi lõhnagurmaane üle kogu maailma. Santa Maria Novella meistrid loovad ja hooldavad muljetavaldavat ilutoodete sarja, mis on valmistatud kvaliteetseimatest looduslikest essentsidest, mis on ekstraheeritud Firenzes kasvatatud lõhnaainetest. Nende tootmisel kasutatakse originaalaparaate ning hoolikalt välja töötatud protseduure, mis on tänaseni muutumatud. Näiteks käsitsi valmistatud seebid pakitakse ükshaaval sisse ning neil lastakse 30 päeva laagerduda pidevalt tuulutatavatel laudadel. Võib-olla polegi seda vaja, aga niimoodi laagerdunud seep säilib seebimeistrite sõnul kolm korda kauem kui tavapäraselt valmistatud seep – lõhnast rääkimata!

Santa Maria Novella tegevdirektori Gian Luca Perrise’ sõnul pole rikkaliku ajaloo jätkamine mitte ainult auasi, vaid ka suur vastutus. Seetõttu püüeldakse iga lõhnaessentsi, seebi, soola ja palsami valmistamisel selle poole, et see vastaks erilisele standardile. Sellisele, mis on viinud Santa Maria Novella nime suust suhu edasi juba kaheksasada aastat.