Puredistance
Aroomid, mille ideed sünnivad kuueruutmeetrises ruumis

Jan Ewoud Vos on juba pea paarkümmend aastat teinud asju, mida peaaegu keegi ei seosta tema kodumaa Hollandiga. Ta ei kasvata tulpe ega laagerda juustu. Ta loob parfüüme.

Täna toretseb tema kaubamärgi Puredistance’i logo vaid kümnel lõhnapudelil, kuid kõik need on täiesti ainulaadsed. Mitte niivõrd pudelid, kuivõrd aroomid.

Jan on ametlikult Puredistance’i loovjuht. See tähendab, et ta peab osalema kõiges, mis on seotud tema kaubamärgiga: nii parfüümipudelite ja nende aksessuaaride kui ka fotode ja filmide ning reklaambrošüüride ja veebilehe loomises.

„Tööd on iga päev palju, aga mulle meeldib,“ ütleb disaini- ja fotograafia eriala lõpetanud Jan.

Ta elab ja töötab Põhja-Hollandis Groningeni linnas. Puredistance’i kontori rajas ta endisesse kirikusse.

Kuid uute parfüümide kontseptsioonid sünnivad tavaliselt Jani kodus, kus tal on pisike, vaid kuueruutmeetrine töötuba. Muidugi hakkavad aroomidega hiljem tööle professionaalsed parfümeerid ja tavaliselt esitab Jan oma ideid neile väga originaalselt.

Näiteks Puredistance M loomisel soovis Jan, et see oleks tugev, kuid ei seostuks otseselt meeste ega naistega. Selleks saatis ta parfümeer Roja Dove’ile teiste hulgas fotosid Marlene Dietrichist, David Bowie’st ja Annie Lenoxist ning kirjutas pärast parfüüminäidiste kättesaamist nii: „Kui tunnete, et vajate mingit ootamatut pistet, võiksite mõõgalöögi asemel kujutleda saksofoni või trompeti kõrget nooti.“ See oli Jani vastus tema arvates liiga domineerivale nelgilõhnale.

Ühel teisel korral väljendas ta oma emotsioone parfümeerile Annie Buzantianile järgmiselt: „Mul on ainult üks tilluke soov – et see särtsakas ja hüpnootiline esimene etapp kestaks veidi kauem. Et pilt, mida ma esimese viie minuti jooksul näen, püsiks kauem.“ Ja ta lisas samast objektist mitu fotot: esimene on ere, teine on kergelt suitsune, kolmas on udune ja nii edasi.

Teisest küljest püüab ta mitte kunagi vaielda selle üle, milliseid koostisosi tema palgatud parfümeerid kasutavad.

„Ma ei ole parfümeer ega kavatse selleks saada,“ ütleb Jan. „Kujutage ette, kuidas see välja näeks, kui mul äkki tuleks mõte Paul McCartneyle selgitada: siin korda la-heli nii mitu korda ja siin peab kaks korda do-mažoor kõlama.“

Parfüüminäidiste hindamisel paneb Jan silmad kinni ja proovib ette kujutada, millises keskkonnas parfüüm tema arvates „elab“: luksusauto nahksalong, vanade tammelaudadega kaunistatud baari interjöör vms.

„Ma tahan, et minu kaubamärki seostataks rafineeritud elegantsi ja ajatu iluga,“ ütleb Jan. „Seetõttu tuleb mul ja kõigil mu kaastöötajatel iga kord mõelda üsna kauge tuleviku peale.“

Tema sõnul sobivad Puredistance’ist rääkimiseks ka mõned teised kontseptsioonid. Näiteks: ilus on see, mis on väike. Mitte kvantiteet, vaid kvaliteet. Siirus ja lojaalsus. Kõige tähtsam on see, et Puredistance’i niinimetatud sügavad väärtused jääksid selgeks ja puhtaks.
„Minu meelest peaks parfüümist kiirguma lõhnalooja kindlat eesmärki, kirge ja entusiasmi,“ ütleb Jan. „Täpselt nagu ma tunnen van Goghi kirge, võib-olla isegi tema meeletust ja hullust, iga kord, kui ma tema maale vaatan.“

Jani arvates peab Puredistance jääma iseseisvaks ja väikeseks ettevõtteks. Seetõttu ta agressiivseks laienemiseks plaane ei teegi, kuigi kaubamärgi prestiiži arvestades võiks ta selle peale kindlasti mõelda. Niisiis müüakse Puredistance’i parfüüme vaid kaheksakümnes kaupluses üle kogu maailma. Ja võib-olla on see Puredistance’i edu üks olulisi elemente tänapäeva maailmas, kus domineerib põhimõte ROHKEM!