Choose your country
and preferred language

Perris Monte Carlo

Perris Monte Carlo: Prantsuse traditsioon, Itaalia modernsus

Selle kõrgparfümeeria kaubamärgi ajalugu võiks kirjeldada energia jäävuse seadusega, mis ütleb, et energia ei teki kuskilt ega kao kuhugile. Kui Jean François Houbigant 1775. aastal Pariisis oma parfüümimaja avas, varustas see aroomidega mitte ainult Prantsuse kuningliku perekonna esindajaid, vaid ka teiste riikide aristokraatiat. Tema järeltulijad jätkasid seda traditsiooni, aga loomulikult juba vabariigi ajal. Märkimisväärsed olid aastad 1890–1925, mil novaatorlikud parfümeerid Paulis Parquet ja Robert Bienaimé muutsid Houbiganti kaubamärgi tõeliseks oma ala liidriks, mille üks mõjukamaid juhte oli Pariisi pankur Alfred Javal. Kui tema järeltulijad tundsid 1970ndail Houbiganti kõrgparfümeeriamaja püsimisele ohtu, pöörasid nad 1973. aastal pilgu Itaalia ärimehe ja suure parfüümientusiasti Michele Perrise poole. 1985. aastal tõid nad turule parfüümvee Duc de Vervins, seejärel lasid uues kuues välja parfüümid Lutèce (1990) ja Quelques Fleurs Royale (1998) ning lõpuks ostsid Michele Perris ja tema äripartnerid 2005. aastal Houbiganti lõplikult välja ning säilitasid selle ajaloolise nime, julgustades hiljem pereliikmeid asutama oma kaubamärki Perris Monte Carlo.

Gian Luca peab oma loomingu oluliseks inspiratsiooniallikaks reise, mis annavad ideid ning võimaldavad tutvuda üliharuldaste toorainetega ja mõtiskleda nende ökoloogilise kaitse üle.

Gian Luca

Kui Perrise neli last pidid koos isa Michelega, kellest hiljem sai Hougibanti parfüüme turustava ettevõtte omanik, Roomast Milanosse kolima, oli vanim neist, Gian Luca, vaid kahekümneaastane. Milano ja Lõuna-Prantsusmaa olid käeulatuses ning lähedal oli ka parfüümimeka Grasse. Just siia suunas isa oma vanima poja praktikale. Peamiselt seetõttu, et Gian Luca süveneks looduslikest toorainetest valmistatud parfümeeria saladustesse, mille oli loonud ja mida hallanud ajalooline kõrgparfümeeriamaja Houbigant. Seda enam, et sel ajal oli ta isa selle kaubamärgi juba Enrico Donatilt ära ostnud. Enrico oli abielus Jean François Houbiganti kauge järeltulijaga ning kolis parfüümitootmise Belgia piiri lähedal asuvast Vervaini linnast Inglismaale. Kui Houbigant päästeti ja jalule aidati, kolis Gian Luca 2012. aastal koos õe Elisabettaga Monacosse ning asutas ka oma kaubamärgi – Perris Monte Carlo, mis oli hea näide tasakaalust autentse ajaloolise parfümeeria ja tänapäevase luksuse vahel.

Gian Luca karismaatiline iseloom tõmbas parfümeeriamaailma teisigi pereliikmeid: tema abikaasa Consuelo juhib ettevõtte turundust ning hoolitseb Saksamaa, Suurbritannia ja Hollandi turgude eest, õde Elisabetta on loovjuht, kelle vaateväljas on Prantsusmaa ja USA, ning poeg Gian Carlo on alles teismeline, kuid vanemad ei kahtle poisi kutsumuses ühel päeval ettevõtte juhtimine üle võtta. Gian Luca ise töötab „ninana“, kureerib Itaalia, Aasia ja Lähis-Ida turge ning elab brändi loominguliste ideede nimel, kutsudes mõnikord aroome komponeerima ka tunnustatud meistreid, näiteks Jean Claude Ellenat, Mathieu Nardini ja Luca Maffeid. Ettevõtte strateegiaks on erakordne kvaliteet, mille loovad looduslikku päritolu ainulaadsed koostisosad. See on kõrgparfümeeria peamine kriteerium.

Gian Luca idee on luua lõhnasarju, milles on iga parfüümi nimetuse juures konkreetse kohanimega seotud koostisosade kood: olgu selleks Jasmin de Pays, Rose de Mai, Mimosa Taneron või Lavande Romaine (need neli lõhna kuuluvad Les Parfums de Grasse’i sarja ja nende loojaks on Jean-Claude Ellena). Neljast aroomist koosneva sarja Italy Collection idee tekkis Gian Lucale pärast Capua linna külastamist. See linn mäletab iidseid aegu ja kuulsat Zenoni stoitsismi koolkonda ning alates 1880. aastast tuntakse seda tsitruseliste eeterlike õlide poolest.

Kombineerides neid Calabria seedri, Sitsiilia mandariini, Calabria bergamoti ja Sitsiilia apelsiniga ning tugevdades põhja- ja südamenootidega, saadi tulemuseks Perris Monte Carlo ainulaadsed lõhnad. Parfümeeri ja lõhnaturustajat Gian Luca Perrist ajendasid Lähis-Ida reisid looma kollektsiooni Gold Collection ning avaldama austust muskusele, patšulile, ambrale ja kotkapuule. Kõige arvukam on aga tema Black Collection, mille parfüümvesi Cacao Aztèque pääses 2018. aastal maineka lõhnakunsti konkursi finaali. Extrait Collectioni lõhnad Oud Imperial ja Rose de Taif jõudsid 2014. aastal üleilmse messi naistelõhnade finaali. Viimati mainitud parfüüm, mille loomisel kasutati Luca Maffei abi, on kui Gian Luca väga isiklik mälestus reisilt Saudi Araabiasse, kus ta merepinnast 1880 meetri kõrgusel olevat Taifi linna külastades tundis viinamarjamee ja rooside ainulaadset aroomi. Üks olulisemaid pälvitud auhindu on aga Parfümeeriaakadeemia väljakuulutatud konkursi võitja tiitel, mis teeniti 2018. aastal sarja Extrait Collection parfüümi Tubéreuse Absolue eest.

Gian Luca peab oma loomingu oluliseks inspiratsiooniallikaks reise, mis annavad ideid ning võimaldavad tutvuda üliharuldaste toorainetega ja mõtiskleda nende ökoloogilise kaitse üle. Madagaskarile kuuluvat väikest Be saart külastades puutus parfümeer kokku vähenevate loodusvaradega. Seal hooldab looduslike aromaatsete toorainete tarnija Maison Robertet üht maailma suurimat lõhnava kananga istandust. Gian Luca võrdleb seda aaret Rolls Royce’iga, sest alates 1920. aastast on parfüümisaareks kutsutud Be ainulaadne mitte ainult niiskuse ja soojuse ideaalse vahekorra, vaid ka üheteistkümne vulkaanilise mageveejärve poolest. Nii tekkis kollektsiooni Black Collection parfüümvesi Ylang Ylang Nosy Be. Näib, et Perrisel ei juhtu midagi juhuslikult, isegi mitte Perris Monte Carlo logo: nelja P-tähe ideele tuli ta isa Michele Perris, justkui pühendades enda loodud parfümeeriaäri oma neljale lapsele. Idee viis ellu aga tema tütar Elisabetta. „Arabeski fragment meenutab Araabiamaade ruloosid, mis on akendele kinnitatud nii, et seest oleks tänavale näha, aga tänavalt sisse mitte,“ selgitab Gian Luca Perris nelja P-tähe tähendust.