Omorovicza: Diplomaadi ja juristi teekond ilumaailma

Tänapäeval nimetavad ajakirjanikud teda mõnikord ilusaadikuks, seostades niiviisi tema endist diplomaatilist karjääri ilutööstusega, kus ta on tegutsenud alates 2006. aastast.

USA Budapesti ja Brüsseli saatkondade endine haldusjuht Margaret Dickerson kannab nüüd palju keerulisemat nime Margaret de Heinrich de Omorovicza. Koos abikaasa, endise juristi Stepheniga on ta eliitbrändi Omorovicza omanik.

Kirglikud austajad peavad Omorovicza nahahooldustooteid peaaegu maagilisteks. Neid kasutavad paljud maailma parimad spaad. Lisaks elab üle maailma tuhandeid inimesi, kellele pole mõtet mõnda teist kaubamärki pakkudagi. Paljusid neist võiks vabalt nimetada Omorovicza fanaatikuteks.

Sellise püsiklientide ringi moodustamine on iga ettevõtte unistus. Teha seda aga ilma reklaamile sentigi kulutamata näib peaaegu võimatu. Kuid Omorovicza asutajatel see õnnestus.

„Me peaaegu ei pidanud kellelegi midagi ütlema. Populaarsed blogijad, tuntud ajakirjanikud ja kuulsad jumestajad ütlesid meie eest kõik ära,“ meenutab Margaret lähiminevikku.

Tema ja ta abikaasa ettevõtte käive on kasvanud siiani kadestamisväärse kiirusega –asutamisest alates igal aastal 50 protsenti.

Omorovicza asutajad olid esimeste seas, kes otsustasid keskenduda niinimetatud puhastele koostistele. Nad loobusid naftakeemia toodetest, naatriumlaureetsulfaadist ning sünteetilistest värv- ja lõhnaainetest. Nüüd on see vaikselt muutumas enamiku mainekate tootjate normiks.

„Me ei püüdle täiuse poole. Tahame lihtsalt ära kasutada kõiki meile avanevaid võimalusi,“ ütleb Margaret. „Kui proovite luua täiuslikke asju, tahate alati kuulda vähemalt ühte-kahte arvamust või hinnangut. See tähendab, et alati on hirm, et kellelegi midagi ei meeldi. Minu arvates võib püüdlus täiuse poole osutuda üsna piiravaks.“

Valitud tegevusala on osaliselt Margareti isiklik vajadus, kuna tema nahk vajas akne tõttu erilist hoolt. Tema sõnul nõuab ilus keha igapäevast pingutust.

„Kui naine tahab jääda saledaks ja kauniks, peab ta selle nimel tööd tegema. Võiksin luisata ja öelda, et tõusen voodist nagu luik ja mõne minuti pärast olen valmis uksest välja astuma. Aga see ei ole nii. Igal hommikul on mul kindel rutiin. Äratan lapsed, söön hommikusööki ja hoolitsen oma naha eest. Ja igal õhtul teen seda kõike vastupidises järjekorras.”

Alates kaheksateistkümnendast eluaastast töötas Margaret mitu aastat ajakirjanikuna Londonis ja New Yorgis. Seejärel sai temast meediasuhete esindaja ühes tuntud New Yorgi restoranis, kus ta töötas mitu nädalat ilma palgata, ainult toidu eest. Lõpuks sai ta pakkumise minna USA Budapesti saatkonda.

Sel ajal ei osanud ta aimatagi, et selles linnas, millest ta varem kuulnudki polnud, kohtub ta briti ja ungarlase järjetulija Stepheniga, kellel on ebatavaline perekonnanimi – de Heinrich de Omorovicza. Sellest nägusast, erudeeritud ja kirjandushuvilisest, ajaloo ja juura eriala lõpetanud mehest lausa kiirgus võlu. Muide, ka nende tutvustajaks oli eriline inimene – Georg von Habsburg. Jah, just sellest kuulsast dünastiast.

Margaret ja Stephen sõlmisid 2005. aastal abielu ning aasta hiljem nägid ilmavalgust nende esimesed nahahooldustooted, millel oli tollal veel mittemidagiütlev silt Omorovicza.

Perekonnanime brändimine on moe- ja kosmeetikamaailmas levinud, kuid de Heinrich de Omorovicza on ilmselgelt liiga pikk nimi, mistõttu otsustas paar kasutada ainult viimast osa. Etteruttavalt võib öelda, et üheksa turunduseksperti kümnest oleks sellisele otsusele kategooriliselt vastu olnud, sest nad oleksid öelnud, et paljud suudavad selle sõna alles viiendal katsel läbi lugeda ja võib-olla ainult üks sajast kirjutab seda õigesti.

Kuid õnneks ei konsulteerinud Margaret ja Stephen turundusekspertidega ning tutvustasid Omoroviczat oma esimese tegevuskümnendi jooksul enam kui kahekümnes riigis üle maailma.

Siiski ei tohiks arvata, et Omorovicza asutajad ignoreerivad turundust täielikult. Kui nad räägivad oma luksuslikust spaakeskusest Budapestis, tuletavad nad kindlasti meelde, et mineraalveeprotseduure on seal tehtud juba viissada aastat. Ja silmalaugudele mõeldud kullatolmuga tootest rääkides ei unusta nad tõsiasja, et selle algne retsept on loodud 13. sajandil ning Ungari kuninganna Elizabethile kuulunud pudelit hoitakse Louvre’is.

Ilutööstuse insaiderite sõnul kehastab Omorovicza seda, mida üks 21. sajandi eliitbränd vajab: see on pere omanduses, huvitava ajaloo ja tugevate individuaalsete omadustega. Täiuslik masstoodangu vastand.

Ja et pereäri neljalapselisele perele kahju ei teeks, on Margaretil ja Stephenil üks raudne reegel: õhtusöögilauda istudes peab igasugune jutt tööprobleemidest lõppema.