Montale: Parooliks on kotkapuu

Mõnikord juhtub, et üksainus reis, üksainus kohtumine muudab inimese elu täielikult – seda, mida ta teeb ja usub ning millest mõtleb.

Pariisi parfümeer Pierre Montale koges sellist transformatsiooni kaks aastakümmet tagasi, kui ta esimest korda kotkapuud puudutas ja nuusutas. Lõhnav kotkapuu avaldas talle nii suurt muljet, et Pierre asutas 2003. aastal Pariisis parfüümifirma, andes sellele enda nime, ning temast sai esimene kotkapuu saadik läänes.

Samm parfüümimaailma polnud tema jaoks päris juhuslik, sest Pierre’i vanemad juhtisid alates 1974. aastast parfüümivaldkonna perefirmat Comptoir Sud Pacifique, mis on tegutsenud ligi kolmkümmend aastat. Kuid Pierre tahtis olla sõltumatu. Tema unistus hakkas täituma siis, kui Pariisi kesklinnas Place Vendôme’il avas uksed uus parfüümipood, mille sissepääsu kohal oli silt Montale Paris.

Enne seda elas Pierre umbes viis aastat Araabia poolsaarel, kus teda huvitasid kohalike parfüümide traditsioonilised koostisosad (viiruk, roos, ambra ja aromaatsed puidud). Seal koges ta, kuivõrd iidne on araabia maades luksusparfüümide traditsioon. Lisaks lõi ta seal nimelisi parfüüme. Loomulikult mitte kõigile. Näiteks Katari emiirile ja tema pereliikmetele.

Peaaegu kõik „araabia perioodi“ parfüümid sisaldasid kotkapuud. Seda Indias, Tais ja teistes Kagu-Aasia riikides levinud puud tuntakse parfümeeriatööstuses juba mitu sajandit. See sobib hästi paljude teiste koostisosadega.

„Meie vahel tekkis eriline side,“ ütleb Pierre. „Nii tugev, et kotkapuu sai Montale esimese viie lõhna aluseks.“

Pierre, kes juhib veel ka teist parfüümimaja (Mancera), on kuulus oma produktiivsuse poolest parfümeeriaturul. Mõnel aastal tõi ta turule koguni üheksa uut lõhna. Tema sõnul on see ühest küljest unistuste tempo, teisalt aga nõuab seda turg ise.

„Kui naine astub parfüümipoodi, küsib ta: „Mida uut pakute?“ Kui suudate uuendusi pakkuda, tuleb ta teie juurde tagasi. Nii toimib turundus, seda on võimatu ignoreerida,“ selgitab Montale’i asutaja.

Meenutades oma teismeiga, mil ta veetis aasta Lõuna-Prantsusmaal ettevõttes, mis valmistas tema vanemate firmale parfüüme, tunnistab Pierre: „Siis ma eriti lõhnadest ei hoolinud. Need kõik tundusid mulle enam-vähem ühesugused.“

Hiljem tema suhtumine muutus, peamiselt tänu lähemale tutvusele kotkapuuga. Võib-olla sellepärast, et kotkapuu on parfümeeria üks kallemaid koostisosi, nimetatakse seda paljudes kohtades ka jumalate puuks.

„Tundsin, et olen sattunud hoopis teise maailma,“ ütleb ta. „Kotkapuu lõhn on väga intensiivne. Alguses tekitas see minus lihtsalt hämmingut, kuid olin lummatud selle ajaloost – sellest, et inimesed on seda iidsetest aegadest saati kummardanud ja imetlenud. Lõpuks sai minust üks esimesi parfümeere, kes kotkapuud Euroopale tutvustas.“

Ta kasutab endiselt ainult Indoneesiast ja Malaisiast imporditud looduslikku kotkapuud. Ja ta ei kavatse sellest loobuda, hoolimata mõningatest kriitikutest, kes ütlevad, et Montale’i parfüümid hakkavad ennast tasapisi kopeerima.

„Igatahes araablaste ninad on selles suhtes kõrgelt arenenud. Ja mõned meie kotkapuuga parfüümid on Araabia riikides vastavate kategooriate esiviisikus. Ma arvan, et see on piisav motivatsioon valitud tee järgimiseks,“ kinnitab Montale’i asutaja.

Kaubamärki arendades kasutab ta mõnikord võimalust mainida rafineeritult oma kallist minevikku. Miks pole Montale’i parfüümid klaaspudelikestes, vaid alumiiniumpudelites? Sest just nii tegi tema isa sel ajal, kui veel eksisteeris Comptoir Sud Pacifique. Lisaks, nagu Pierre siinkohal selgitab, püsib parfüüm sellises pudelis stabiilsena vähemalt kümme aastat.