Choose your country
and preferred language

Liquides Imaginaires

Liquides imaginaires
Kunsti ja filosoofia kaudu mateeria ja põgususe vahelisesse ruumi

Kord kohtus filosoofia eriala lõpetanud pariislane David Marseille’st pärit disainer Philippe’iga. Nad tellisid klaasi veini ja vestlesid omavahel. Selgus, et filosoof müüb juba mitu aastat väiketootjate parfüüme ning et disainer plaanib just hakata lõhnatootjaks. Möödus mõni kuu ning uued tuttavad jõid koos rohkem kui ühe klaasi veini...

Nende brändinime tähthaaval lugedes võib tunduda, et Liquides imaginaires’i looming eksisteerib vaid ideede maailmas – need on väljamõeldud aroomid, mida tegelikkuses ei pruugi isegi eksisteerida.

„Ma tahan esitada inimestele väljakutseid, luua salapära ja intriige. Meie parfüümid ei ole lihtsad, need pole loodud selleks, et võimalikult paljud inimesed tunneksid rahulolu kohe, kui tunnevad esimesi lõhnanoote. Meie parfüümid võtavad aega, neid tuleb mõista ja neist aru saada.“

Philippe di Méo ja David Frossard

Ilmselt pole juhus, et oma parfüümidest rääkides püüavad Philippe di Méo ja David Frossard mitte mainida nende koostisosi, aineid ja disainielemente. Nende jaoks on olulisemad raskemini ligipääsetavad kihid: parfüümide mõju inimhingele, ajaloolised ja kultuurilised kontekstid, muinasjutud ja legendid. Nad väldivad banaalseid assotsiatsioone: parfüüm – võrgutamine, parfüüm – hea tuju, parfüüm – lummus. Nende jaoks on parfüümid liiga keerulised substantsid, mistõttu tasub nende kirjeldamiseks enamasti kasutada võimalikult laia mõistete spektrit: alates lihalikust ja isegi loomalikust kuni kunstniku hinge kõrgeimate püüdlusteni.

Ideena sündis Liquides imaginaires 2011. aasta sügisel. Siis tekkis Philippe’il mõte, mis teda rahule ei jätnud: tuleks luua parfüüm, milles avalduks selle algne, sügavaim olemus; tuleks otsida parfüümi hinge – mitte ilmaaegu pole inimesed iidsetest aegadest alates kasutanud kõrgemate jõududega suhtlemisel lõhnade abi.

Peagi sai aga selgeks, et aroomidega seotud nüansse on lõpmatult palju, nii et lõpuks otsustas P. di Méo luua triloogia. Nii sündisidki esimesed Liquides imaginaires’i parfüümid. Läbipaistmatult must Fortis, mis annab jõudu ja kaitseb kurja silma eest. Läbipaistvates toonides puhtuse ja puhastuse sümbol Sancti. Ja tundeküllane Tumultu, mis saadab sind valguse ja varjude vahelisse salapärasesse ruumi.

Veel enne selle projekti lõpetamist kohtus Philippe Davidiga. Liquides imaginaires’i ametlik sünnipäev on 2012. aastal.

Erinevalt paljudest konkurentidest teatab P. di Méo üsna avalikult, et Liquides imaginaires’i lõhnad ei sobi kõigile.

„Ma tahan esitada inimestele väljakutseid, luua salapära ja intriige. Meie parfüümid ei ole lihtsad, need pole loodud selleks, et võimalikult paljud inimesed tunneksid rahulolu kohe, kui tunnevad esimesi lõhnanoote. Meie parfüümid võtavad aega, neid tuleb mõista ja neist aru saada,“ räägib ta.

Tema jaoks algab uue lõhna loomine tavaliselt mingist kindlast legendist või müüdist. Loost, mille ta esmalt oma kujutlusvõimes loob ja seejärel viiele kõige sagedamini palgatavale parfümeerile edasi annab. Alles seejärel algab töö laboris.

Mõnikord viivad tutvused teiste loomeinimestega ootamatute tulemusteni. Nii juhtus siis, kui P. di Méo kohtus Pariisi ooperi fotograafi Julien Benhamouga, kes suudab inimese liikumist laval uskumatu peensusega jäädvustada. Julien nõustus tegema koostööd Liquides imaginaires’i mainekampaanias nimega Parfums d’élévation (kõrgendavad parfüümid). Esialgu oli kavas kunstiliste fotode seeria professionaalsete balletitantsijatega, kuid tulemused olid nii üllatavad, et ilma suuremate vaidlusteta otsustati teha ka üheminutiline videoklipp.

„Tahtsime väljendada parfüümi maavälist olemust. Lõhna hingus tõuseb ju ülespoole, jumalatele lähemale. Täpselt nagu balletitantsija,“ ütleb P. di Méo. „Nii muutuvad materiaalsed asjad immateriaalseks ja nähtavad asjad nähtamatuks. Parfüümi koostisosad muutuvad vedelikuks, mis lõpuks hajub kosmosesse. Seega tundub, et parfüüm lahkub sellest maailmast. See on tõeline luule.“

David Frossard tutvus parfüümidega lähemalt nii-öelda hädapärast. Pärast Sorbonne’i filosoofiaõpingute lõpetamist mõistis ta ühel ilusal päeval, et ei tea enam, mida teha tahab. Kuna filosoofide teooriad tundusid talle tol ajal täiesti ebapraktilised, haaras ta kinni esimesest võimalusest ja sai oma vanaisa ettevõtte esindajaks Aafrikas. Ja see firma müüs parfüüme.

Hiljem töötas David ühe Pariisi parfüümimaja loovjuhina, kuid juba siis sai ta selgelt aru, et teda huvitavad enim nišiparfüümid, mida ei toodeta massiliselt. Sellised, mida ei saa paari sõnaga kirjeldada. Mida nuusutades tekib aina rohkem küsimusi. Mida tõeliste kunstiteostena tuleks mitte ainult tajuda, vaid ka tõlgendada.

„Jah, see on luksus. Kuid Ferrari juhtimine on ju ka keerulisem kui tavalise auto juhtimine,“ räägib D. Frossard.

Nüüd ei kahtle ta selles, et filosoofia õppimine mitte ainult ei avardanud tunduvalt tema silmaringi, vaid aitab modelleerida ka Liquides imaginaires’i tulevikku.

„Filosoofia mõjutab elu kõiki aspekte, sest võimaldab meil märgata ja mõista asju, mis jääksid muidu märkamatuks ja arusaamatuks,“ ütleb David.

Oma äripartnerit Philippe’i nimetab ta üheks silmapaistvamaks loomeinimeseks, keda ta on oma elus kohanud. Ja nende koostööst rääkides ütleb ta: „Ta on suurepärane intellektuaalne kaaslane.“

Philippe ja David peavad end „kunstiliste parfüümide“ loojateks ning soovivad resoluutselt vältida sildistust „premium“.

Nad väidavad, et paljud kujutavad end sellisena ette, aga väga vähesed jõuavad vastavale tasemele.