L’Artisan Parfumeur: nišiparfümeeria pioneer

Kuigi juhuseid pole olemas, on juhused elus kõige võluvam asi. Eriti siis, kui neid saadavad koomilised nüansid. Rohkem kui nelikümmend aastat tagasi sai keemik Jean-François Laporte, kes alates 1976. aastast pidevalt oma lõbuks taimeessentsidega eksperimenteeris, pakkumise oma sõbralt: "Kas sa saaksid luua banaanilõhnalise parfüümi? Mul on banaanimustritega kostüüm ja mind kutsutakse peole Pariisi kabareesse Folies Bergères." Innukas ja ambitsioonikas keemik asus tööle ja nii sündisid lisaks banaanilõhnalisele ka greibi- ja vanilliparfüümid. Pariisis Grenelle’i tänaval aga avas uksed L’Artisan Parfumeur’i esimene parfüümibutiik.

Tõlgituna kõlaks selle nimi nii: Parfümeeria käsitöömeister. Lääne-Euroopas, eriti Prantsusmaal, oli käsitöölise mõistel väga tugev positiivne tähendus. Neid peeti äärmiselt meisterlikeks. L’Artisan Parfumeur on esimene täielikult iseseisev ja sõltumatu tippklassi parfüümimaja, mis pole seotud kuulsate moemajade, moeloojate ega parfümeeria silmapaistvate nimedega. Seega on loodud kvaliteet, mis ei vaja täiendavaid garantiisid ega reklaamide abil tutvustamist. Jean-François Laporte oli butiigi avamise algusest peale veendunud, et edu võti on klientidega oma kogemuste jagamine ja iga kliendiga võimalikult isiklik suhe, tema ootuste ärakuulamine ja oma lõhnaideede pakkumine. Siit tulebki nišiparfümeeria mõiste.

Looduslike lõhnaainete muutmine linnakultuuri osaks oli parfümeeri Jean-François Laporte’i põhieesmärk mitte ainult parfüümide loomisel, vaid ka butiigi kujundamisel. Seal asuvad minitalveaiad, mis panevad sind tundma, nagu jalutaksid võrratul suvepäeval kuninglikus aias. Siseruumides domineerivad marmor, tamm, nahk ja klaas. L’Artisan Parfumeur’i tippklassi parfüümimaja järgib seda kontseptsiooni tänapäevani.

Selle lõhnav ajalugu on kestnud juba üle nelja aastakümne. Loodud on üle kaheksakümne lõhna, mis kuuluvad lõhnaperekondadesse rohelus, puit, lilled ja idamaine, eristades naiselikke, mehelikke ja unisex lõhnu. See hõlmab ka kodulõhnastajate seeriat ning lõhnaküünalde kollektsiooni (seni oli selle niši konkurentsitult hõivanud 1961. aastal asutatud ettevõte Diptyque). Kolme L’Artisan Parfumeur’i tualettvett – Mûre et Musc, L’Eau d’Ambre ja Premier Figuier – peetakse kultustoodeteks ning need kajastavad parfüümimaja kontseptsiooni kõige eredamalt. Kaks esimest komponeeris ettevõtte asutaja Jean-François Laporte isiklikult ning kolmanda autor on andekas nišiparfümeer Olivia Giacobetti.

Oma 1994. aastal ilmavalgust näinud teose kohta ütles ta järgmist: "Tahtsin teile pakkuda tunnet, mida võib kogeda Lõuna-Prantsusmaal päikese käes lopsakalt õitseva viigipuu varjus lamades." Mûre et Musc on põldmarja ja valge muskuse eriti rafineeritud kombinatsioon, parfüümimaja esimene tualettvesi, mis on endiselt populaarne. Autor ise on selle kohta öelnud: "Meil õnnestus luua midagi, mis ühendab kolme põlvkonda: Mûre et Musc meeldib viieteistkümneaastastele sama palju kui kuuekümneaastastele." L'Eau d'Ambre kehastab idamaist "Tuhande ja ühe öö" filosoofiat ning tähistab parfümeer Jean-François Laporte’i esimest kohtumist ambraga, mille sametist hõngu täiustavad bensoevaik, tonka uba, patšuli ja vaigu-kiviroosiku ekstrakt. Ehkki nišiparfümeeria pioneeriks peetud Jean-François Laporte lahkus meie seast 2011. aastal, olles 73-aastane, muutsid tema koostised need parfüümid tänapäevasteks bestselleriteks. Lisaks oli ta Sisley (1972) ja Maître Parfumeur et Gantier (1988) asutaja. See tippklassi parfüümimaja avati pilguheiduga ooperi- ja barokkaja kunsti, jätkates kuningate Louis XIV ja Louis XV parfümeeride hiilgavaid traditsioone. Nagu mainib parfümeeria ajaloolane Annick Le Guérer, põlvneb Jean-François Laporte ise selle ajajärgu parfümeeride dünastiast. Just seepärast heiastasid tema lõhnad Eau d’Habit, Or des Indes ja Soie Rouge vana monarhia režiimi vaimu. Seetõttu valmistatakse L’Artisan Parfumeur’i tumendatud suitsuklaasist pudeleid alates 15. sajandist kuulsas klaasimanufaktuuris Loode-Prantsusmaal, Bresle’i jõe orus.

Nišiparfüümimaja L'Artisan Parfumeur’i ostis 2003. aastal globaliseerumise tõttu Ameerika ettevõtte Cradle Holding ning alates 2015. aastast kuulub see Puig parfümeeriagruppi. Kuigi kunagi oli see ainult Jean-François Laporteʼi eneseväljenduse väli, ei saanud temast absoluutset diktaatorit. Tema parfüümimajas töötasid ja töötavad tänapäevani maailma andekaimad "ninad", nagu Olivia Giacometti, Anne Flipo, Michel Almairac, Jean Claude Ellena ning selles valdkonnas eriti viljakas Bertrand Duchafour. Kui Jean-François Laporte oli oma meisterlikkuse peensused ja saladused õpilasele Jean Paul Millet Lageʼile edasi andnud, pühendus L’Artisan Parfumeur’i asutaja loodusele ja süvenes parfüümide olemusse. Ta asutas Burgundia väikelinnas Mézilles parfümeeri iluaia ning nautis seal lilli ja vürtse kuni elu lõpuni. See illustreeris veelgi eredamalt tema nišiparfüümide kontseptsiooni: "Kõik on ise tehtud, kõik on käsitsi valmistatud, kõik pärineb algsetest looduslikest allikatest."