Frapin

P. Frapin & Cie
Konjaki ajaloost sündinud parfüüm

Kui parfüümi loob suguvõsa, mida tuntakse juba üle seitsmesaja aasta jooksul (ei, see pole viga – just seitsesada) eliitkonjaki poolest, siis ilmselt on esimene asi, mida tahaks küsida – miks?

P. Frapin & Cie loovjuht David Frossard selgitab seda otsust romantiliselt: „Frapinide ajalugu on nii pikk ja rikkalik ning selles on nii palju suursugusust ja pärandit, et tahtsin vähemalt osa vana maailma peegeldustest parfüümipudelitesse mahutada.“

„Püüame inimesi nendest köidikutest vabastada. Ära vali seda, mida sulle soovitatakse, vaid seda, mis tekitab hea tunde,“.

D. Frossard.

Paljud faktid Frapinide minevikust panevad hämmastuma. Esimesed Frapinid asusid elama Grande Champagne’i 1270. aastal, seega ajal, mil meie aladel kummardati veel paganlikke jumalaid. Aadlitiitli ja vapi andis neile XVII sajandi lõpus päikesekuningas Louis XIV. Frapinide suguvõsa üks kuulsamaid esindajaid on kirjanik, tuntud romaani „Gargantua ja Pantagruel“ autor François Rabelais (1494–1553). Kui XIX sajandi lõpus tekkis konjakikeldrites tünnide toetamisel vajadus metallraamide järele, kutsusid Frapinid kohale Gustave Eiffeli (jah, just nimelt tema).

„On olemas parfüüme, mis loovad kujutluspildi õitsvast aasast, värsketest puuviljadest, iidse puiduga vooderdatud toast ja paljust muust. Ja me tahame, et parfüüm viiks teid minevikku, vanasse lossi Prantsusmaa provintsis,“ ütleb D. Frossard.

Peene konjaki valmistamisel ja eliitparfüümide loomisel ammutatakse inspiratsiooni väga sarnastest asjadest. Erakordne konjak eeldab teatud põlde, teatud viinamarju, teatud kliimat ja pikki aastaid, mille jooksul tasapisi kogemusi koguda. Ka eksklusiivsed parfüümid ei saa sündida ilma teatud koostisosade ja kogemusteta, mille P. Frapin & Cie saavutab koostöös Grasse’is tegutsevate parfümeerialaboritega. Seda Lõuna-Prantsusmaa linna nimetatakse sageli ka maailma parfüümipealinnaks.

P. Frapin & Cie parfümeeriaosakond asutati 2008. aastal ning selle parfüümikollektsioon koosneb vaid seitsmest aroomist. D. Frossard’i sõnul on tegemist teadliku otsusega, kuna iga aroom on pühendatud kindlale missioonile, rõhutamaks Frapinide suguvõsa, lossi ja viinamarjaistandustega seotud üht või teist tahku. Näiteks parfüüm 1270 ühendab endas värskelt niidetud muru ja niiske konjakikeldri hõngu, Passion Boisée aga, milles domineerivad muskaatpähkel, rumm ja seeder, jutustab pikast jalutuskäigust maal ja klaasikesest luksuslikust joogist pärast koju naasmist.

Frapini suguvõsa esitles parfümeeriaekspertidele ka teistsugust kontseptsiooni, mille põhjal P. Frapin & Cie aroome modelleeritakse. Ilmselt ei tohiks meid üllatada asjaolu, et idee on otseselt seotud Frapini luksuskonjakiga: Frapinid soovivad, et tunded, mida tekitab hea jook, ühineks tunnetega, mida tekitab ainulaadne parfüüm.

Üks parfüümidest kirjutav ajakirjanik kirjeldas seda püüdlust järgmiselt: ülesanne võib tunduda raskesti täidetav, kuid piisab ühest lõhnast ja saab selgeks, et Frapini suguvõsa aroomid võivad teid tõepoolest viia päikese kätte viinamarjaistandusse või väikese laua äärde, kus on imeliselt meeldiv sõpradega vestelda.

Üks P. Frapin & Cie hiljutisi lõhnu kannab nime 1697. Sel aastal omistati suguvõsale aadlitiitel. See lõhn, mille eesmärk on anda edasi mineviku suursugusust, on täis lilli, kuivatatud puuvilju, ambrat, vanilli ja puitu. Eliitklientidele mõeldud parfüüm villiti ainulaadse disainiga pudelitesse ja neid müüdi täpselt 1697 pudelikest. Hiljem ilmus sama parfüüm müügile ka traditsioonilistes Frapini pudelites.

Frapinide suguvõsa traditsioonid pole kindlasti mitte tavalised. Kõik P. Frapin & Cie parfüümipudelite korgid on valmistatud käsitsi, spetsiaalselt selleks palgatud puidunikerdaja poolt valitud pöögist.

Kõik Frapini parfüümid sobivad nii meestele kui naistele. Ainuke erand on meestele mõeldud lõhn L'humaniste. Seda fakti kommenteerides ärgitab P. Frapin & Cie loovjuht David Frossard mõtlema konjaki peale: seda naudivad ju nii mehed kui naised, miks siis parfüümidesse erinevalt suhtuda? Seevastu parfümeeriaturul töötavad turunduskonsultandid on tema sõnul viimastel aastatel loonud kummalisi stereotüüpe, väites, et lillelõhnad meestele ei sobi ning naised peaksid vältima eredalt puiduste toonidega lõhnu.

„Püüame inimesi nendest köidikutest vabastada. Ära vali seda, mida sulle soovitatakse, vaid seda, mis tekitab hea tunde,“ ütleb D. Frossard. „Meie meeled ju innustavad meid elu vastu huvi tundma, igapäevaelus osalema, selles ilu leidma. Milline oleks meie elu ilma tunneteta?“

Teine sama keeruline küsimus võiks kõlada järgmiselt: kas te kujutate ette parfüümi, mille ajaloolised juured on tänasest hetkest paarikümne põlvkonna kaugusel?